Priinime lugu: Taro, Tarro ja Taru

Nimel Taro om Eestin 66 kandjat, Taru – 53, Tarro – 31. Kujul Tarro, midä tuudaigu loeti [taro], panti taa 1820. aastil nellän Lõuna-Eesti mõisan, minkast kolm olli Võrumaal.

Vahtsõliina mõisan panti Tarro Lasva (Vaarkali) külä Järveotsa talun. Nime saiva katõ vele, Vaarkali Aabrami ja Tanila perrätulõja. 

Põlva kihlkunna Kähri mõisa Karilatsi nukan panti nimi Tarro Kindsi Märdi Hindriku, Kaarli ja Juhani perrätulõjilõ. Põlva personaalraamadu järgi sai sama nime ka Tilsi mõisa tarõpoiss Juhan uma naasõ ja tütrega, a tä oll’ joba 1807 perre mant är maakaitsõväkke võet.

Harglõ kihlkunna Mõnistõ mõisan panti seo nimi Tiidsa talu hingekirän olnulõ Jaanilõ. Ildamba om Rõugõ Vana-Roosa personaalraamatun kirän Tsundsu Juhani poig Jaan Tarro, või-olla, et sama miis.

Tartu küle all Piiskopimõisan panti perrele, kink esä oll’ 1811 kirän ku Tarro Ado, priinimi Tarro. Tõsõ Tarro talu perrele panti hingelugõmisõn 1826 kirja nimi TarroIwana. A 1834 ja 1850 oll’ mõlõmba nimi hoobis Tarre.

Inne priinimmi pandmist oll’ sõs Taro lisanimi olõman Piiskopimõisan. Om ka nätä, et vana lõunaeesti keele sõna taro (mehitside kodu tähendüsen) ja tarõ (inemise kodu tähendüsen) võiva segi minnä. Kas Tilsi miis võisõ saia nime Taro tuuperäst, et tä inne oll’ Tarõ Juhan? Vaheldatav om tuu sõna Karilatsi külänimen Häätaro, midä üteldäs ka Häätarõ. Kas ja kuis omma köüdet Häätaro kotussõnimi ja Karilatsi priinimi Taro, tuu olõ-i kah selge.

Kõgõ suurõmban suguvõsan, Vahtsõliina uman, om nimme jääd kirutama valdavalt kujul Tarro, a taad om parandõt ka vahtsõ kiräviie pääle, küländ pall’u Taro, harvõmb Taru

1921. aastagal Petserimaal võeti viis kõrda nimi Taro ja üts kõrd Taru. Üten Obinitsa perren võeti komisjoni iin Taro, a Obinitsast peri sama esänimega sõaväeläne võtsõ nime Tarro, iinkujus vast Vahtsõliina Lasva nimi.

Nimme Taru om hulga võet ka eestistämisel, 11 kõrda. Är muudõti nime Tarassov, Teinmann, Trampärk, Dannberg, Trankman, Treumund, Gruno, Mahkvei ja Naggelson.

Võru ja tartu keele taro ~ taru ku mehidsepidämise sõna võeti tiidligult eesti kiilde üle 1906. aastaga paiku, tuust om kirutanu Vaba Lembit. Vana Taru talunime, midä om õigõ mitmiid Mulgimaal, a om olnu ka Tartu Piiskopimõisan ja Põltsamaa kandin, võiva tulla mõnõst vanast inemisenimest, näütüses Isidor. Vinne õigõusu nimmist võissi sobida Tar ~ Tara, miä või olla kutsminõ ristinimmi Aristarh, Nektari, Tarass jt kottalõ. Ka Dorofei (>Torop) vai Darii (kreeka Dareios) võissi kõlvada.

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

UMA Leht