1986. aastal peeti Võrol viies vabariiklik rahvamuusigapido 900 pillimängjäga. Võikimängmisel võitsõ kandlõmängjist Kasõsalu Ärni ja lõõdsamiihist Teppo Aivar, kiä oll’ sõs õnnõ 28aastanõ.
* * *
12. piimäkuu pääväl 1987. aastal käve USA president Reagan Berliinih, koh ütel’ vällä, et Berliini müür tulõ är lahku.
* * *
1988. aasta oll’ kuum nii ütiskunnah ku ilma poolõst. Edimäst kõrda tunnist’ NASA tiidläne Hansen, et Maa kliima lätt pall’o lämmäs. 7. piimäkuul mõõdõti Võrol viluh 33,5 kraati lämmind, tuu rekord püsse viil mito aastat.
2. piimäkuul võtsõ Eesti Muinsuskaitsõ Selts vasta deklaratsiooni «Eesti rahvusvärvest ja eesti rahvuslipust». Õkva naksi pääle Tal’na vanaliina päävä, koh üüse kogonõsi rahvas esihindäst laulupido platsi pääle esämaaliidsi laulõ laulma. Sääl üülaulupidol nätti edimäst kõrda sinimustvalgõt lippu läbi rahva sõitmah.
Rakvere liinah panti piimäkuu algusõh nukakivi lihakombinaadilõ, midä naksi tegemä eestläse ja suumlasõ ütehkuuh.
16. piimäkuu pääväl läts’ vaihtustõ EKP parteijuht, edimädses sekretäris sai Väljasõ Vaino. Järgmädsel pääväl tull’ Tal’na lauluplatsi pääle tuhandit inemiisi, et saata Eesti volimehe üleliidulidsõlõ parteikongressilõ. Kiteti Väljast ja esimajandajat Eestit. Kõnõli Lauristini Marju, Toomõ Indrek ja Savisaarõ Edgar, kiä ütel’, et nüüd om rahva ütine rinnõ sündünü.
* * *
14. piimäkuul 1989 olli suurõmbih liinuh kiudutamisõ mälehtüspäävä. Võro raudtiijaama saina pääle panti raudkivist mälehtüstahvli kiräga «Siit algas Võrumaalt küüditatud perekondade Siberi teekond 14. VI 1941. a – 25. III 1949. a. Mööduja, meenuta!».
Võro Teataja kirot’, et poodi omma tühä, kõgõ inämb oll’ puudu seebist ja mõsupulbrist. Pall’o küläpoodi olli keset päivä kinni. A ku müüki tull’ jõvvusüüt, tetti paari tunniga 1000-rublanõ kassa.
Piimäkuu algusõh valiti edimäst kõrda Võromaa missi, kelles sai Otsa Kadri Rõugõst.
* * *
Kuiki 1990. aasta algusõh olli ummi inemiisi kaitsmisõs võet tarvitustõ Eesti ostukaart, olli talongi kah alalõ. Suur puudus oll’ pendsinist. 1990. aasta piimäkuul sai pendsujaamast osta õnnõ 20 liitrit üte auto ja viis liitrit tsikli kotsilõ.
9. piimäkuu pääväl luudi Eesti Konsõrvatiivnõ Rahvaeräkund, mille esimehes sai Tarto Enn.
Ülembkogo võtsõ vasta Eesti Vabariigi umandussäädüse, millest loodõti pall’o, a segähüst tekkü viil mano. Umma riiki es olõ viil tagasi tett ja vaiõldi, määne põhisäädüs alosõs võtta.
* * *
Pääle lehekuul olnut Luhamaa ja Murati piiripunkti külge minekit tull’ 14. piimäkuul 1991 Ikla ja Heinaste piiripunkti Riia OMON. Kõgõ jõhkramb oll’ Ikla ründämine. Sääl sai kolm piirivalvjat vika ja näide vagoni palotõdi maaha.
Eesti ülembnõvvokogo võtsõ vasta säädüse ilma õigusõlda är võedu vara tagasi andmisõ kotsilõ. Tuu käve 1940. aastast nika ku 1981. aastani käest võetuisi maiõ ja maio kotsilõ.
* * *
1992. aasta piimäkuus oll’ periselo Lõunahummogu-Eestihte peräle jõudnu. Suur Vinnemaa turg oll’ är kaonu ni es saa inämb sinnä kaupa vitä. Võro Autobaasih naati inemiisi vallalõ tegemä. Põlva Piimäkombinaat oll’ kah hädäh, palgaraha jäi õigõs aos vällä massmada.
Ilma olli piimäkuuh väega kuiva ja kuuma, haina oll’ hää tetä, a vili es kasu.
* * *
Riigikogo võtsõ 1993. aasta piimäkuu algusõh vasta paigapäälidse umavalitsusõ kõrraldamisõ säädüse ja as’aõigussäädüse, mis avit’ üteh eräumandusõ tekkümisele. Nätäl ildampa võeti vasta hindäperimissäädüs, mille perrä luudi Eesti Erastamisagentuur. Tuu kohus oll’ riigi vara erästämise kõrraldaminõ.
* * *
1994. aasta piimäkuu alas’ Eesti Kultuurkapitali säädüse vastavõtmisõga. Naati korjama rahha kultuuri ja spordi tugõmisõs. Tõõnõ säädüs ütel’, et Riigikogo valimisnimekirju võiva üles säädä õnnõ eräkunna ja valimisliidu.
Piimäkuul jõudsõva Lõunahummogu-Eestihte suurõ kütte-ettevõttõ nigu Neste ja Shell ni suuri teie viirde ehitedi vahtsõ pendsujaama. Inämb es piä pentsu ostma rossitanust kalonkast.
* * *
1995. aasta 12. piimäkuu pääväl kiroti Eesti, Läti ja Leedu Luxembourgih ala lepingu, et naatas Euruupa Liiduga tegemä tihtsähe ütistüüd, viiäs edesi kaubandust ja majandust.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
