Augsburg
| See artikkel räägib linnast; ristleja kohta vaata artiklit Augsburg (ristleja) |
| Augsburg | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
| |||
| Pindala: 147 km² | |||
|
Elanikke: 303 150 (31.12.2023)[1] | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 48° 22′ N, 10° 54′ E | |||

Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus. Asub Lechi jõe ääres.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Augsburg on üks Saksamaa vanemaid linnu. Augsburgi kohal asus roomlaste asula, mille asutamisaastaks loetakse 15 eKr. 121. aastal andis keiser Hadrianus asulale, mille toonane nimi oli Augusta Vindelicorum, linnaõigused. See on kunagine Saksamaa jõukaim linn.
1555. aastal sõlmiti linnas protestantide ja katoliiklaste vahel Augsburgi rahu.
Augsburgis on jõelähedase asukoha tõttu olnud alati tähtsal kohal tööstus. Seal olid edukad sepad ja juveliirid, kes linna juhitud kanalite ja voolava vee jõul oma sepikodasid käitasid. Alpidest voolava Lechi jahedust kasutasid ära ka lihunikud, kes juhtisid vee keldri alt läbi ja said nii suvel liha jahedas hoida.[2] On väidetud, et Augsburgis on rohkem sildu kui Veneetsias.[3]
Kuna teise maailmasõja ajal toodeti linnas asuvas MAN-i tehases lennuki- ja allveelaevamootoreid, oli see liitlastele tähtis pommitussihtmärk ning suur osa linna arhitektuurist hävis.[4]
Sümboolika ja nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Linna vapil on punasel ja hõbedasel taustal kujutatud rohelist männikäbi. Vapi värvidest on tuletatud ka linna lipuvärvid punane, roheline ja valge. Värvide kohta leiab esimesi märkmeid 1732. aastast: punane ja valge olid nii linna piiskopi kui ka švaabi hertsogiriigi vappidel. Männikäbi asemel oli esialgu viinamari. Oletatakse seost viinamarjasordiga Augster, mis on nagu linna nimigi tuletatud keiser Augustuse nimest. Kui 1467. aastal leiti ühe haua juurest noor mänd, asendati vapil mari käbiga. Männikäbi oli Lechi ja Wertachi jõe vahel asunud roomlaste laagri märk. Laagrist kujunes Augusta Vindelicorumi nime all Reetia provintsi pealinn.[5]
Tööstus
[muuda | muuda lähteteksti]Augsburgis asub MAN-i auto- ja masinaehitustehas.[6]
Linn on kunagine tekstiilitööstuse keskus.[7]
Augsburgiga seotud leiutisi
[muuda | muuda lähteteksti]- Rudolf Diesel arendas alates 1893. aastast Augsburgi masinatehases (millest sai 1906. aastal tootmisettevõte MAN) diiselmootorit ning esitles 1897. aastal esimest selle praktiliselt kasutatavat mudelit.
- 1956. aastal patenteeriti Augsburgi pruulikojas Riegele jook Spezi, mis tähistas algselt õlut, hiljem koola ja apelsinilimonaadi segu.[8][9]
- 1830. aastal ilmunud kokaraamat "Augsburgischen Kochbuch" sisaldab ploomikoogi Zwetschgendatschi retsepti, mida kohalikud peavad Augsburgist pärinevaks.[8][9]
Ajaloolised isikud
[muuda | muuda lähteteksti]Luuletaja Bertolt Brecht sündis ja kasvas Augsburgis.[10]
Rudolf Dieseli perekond on pärit Augsburgist, samuti aitas Augsburgis asuv MAN-i tehas tal tänapäeval laialt levinud diiselmootori prototüüpi arendada. Tehasemuuseumis on võimalik näha maailma vanimat diiselmootorit.[11]
Augsburgis sündis 6. märtsil 1459 ja elas tolle aja maailma rikkaim mees (varandus tänapäevases vääringus ligi 400 miljardit dollarit) Jakob Fugger, kes arendas oma isa puuvillaäri edasi panganduses, laenas raha toona sõdinud kuningatele, kuid samas asutas ka maailma esimesed sotsiaalkorterid (Fuggerei), kus elamise üür on tänini sama, ümberarvutatult 0,88 eurot.[7][12]
Muusik ja helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti isa Leopold on sündinud (1719) ja kasvanud Augsburgis.[13]
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Augsburgis asub üle maailma tuntud, enam kui 70 aastat tegutsenud nukuteater Augsburger Puppenkiste.[14]
Tänu oma kanalitele, veetornidele ja veesüsteemile arvati Augsburgi veekäitlemissüsteem 2019. aastal UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja.[15]
Augsburg ja Eestiga seotud inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]1633. aastal, 30-aastase sõja ajal, määrati Augsburgi linnapeaks šoti päritolu Rootsi sõjaväelane Thomas Kinnemond, kellest sai hiljem Vändra mõisnik.
Augsburgis elas pärast teist maailmasõda Eesti päritolu SS-ohvitser Alfons Rebane.[16]
Eesti jalgpallur Ragnar Klavan mängis aastatel 2012–2016 Augsburgi jalgpalliklubis ning fännid valisid ta klubi läbi aegade parimate mängijate sekka.[17]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Register of German municipalities (2023). Vaadatud 16.11.2024.
- ↑ "Das Textilviertel Augsburg. Geschichte". Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Mehr Brücken als Venedig". Vaadatud 20.02.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ Siil, Virgo (juuli 2019). "Augustini Augsburgis". Universitas Tartuensis. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.10.2019. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Stadtwappen". Stadt Augsburg. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Maschinenfabrik Augsburg Nürnberg AG". Vaadatud 20.02.2021.
- 1 2 "Jakob Fugger, der reichste Mensch aller Zeiten". FinanzKun.de. Vaadatud 20.02.2021.
- 1 2 Rathgeber, Gerda (9. juuli 2020). "Von hier in die weite Welt: Erfindungen aus Augsburg und Region". Hallo Augsburg (saksa). Vaadatud 21. aprillil 2025.
- 1 2 "Vom Diesel bis zum Tretboot: Diese Dinge wurden in Augsburg erfunden". augsburger-allgemeine (saksa). 14. veebruar 2024. Vaadatud 21. aprillil 2025.
- ↑ "Bertolt Brecht". Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Rudolf Diesel". Stadt Augsburg. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ Kresse, Ina (10. november 2017). "Wer darf in die Fuggerei ziehen und was kostet das". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Mozart in Augsburg". Regio Augsburg Tourismus. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Augsburger Puppenkiste: 70 years of Germany's most famous marionette theater". Deutsche Welle. 26. veebruar 2018. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ "Water management system of Augsburg". Unesco. Vaadatud 20.02.2021.
- ↑ Kandzora, Jan (30. juuni 2018). "Geschichte: Der seltsame Fall des Alfons Rebane". Augsburger Allgemeine. Vaadatud 20.02.2021.[alaline kõdulink]
- ↑ "Augsburgi fännid valisid Klavani klubi läbi aegade parimate sekka". Postimees. 12. aprill 2020. Vaadatud 20.02.2021.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Augsburg |