Tiedokoneh
Tiedokoneh libo kompjuuter on laiteh, kudai käzittelöy noumeri-lougistu tieduo oman ohjelman mugah. Tiedokonehel tarkoitetah tavan mugah yleiskäyttöhisty laitehtu, kudai on tarkoitettu monenlazien tiedoloinkäzittelytoimindoloin suorittamizeh. Vie ezimerkikse liitetyn laitehet da matkutelefonat ollah oman perustan mugah tiedokonehii, vaiku erikozen käyttötarkoituksen täh niilöi moizikse ei kučuta.
Tiedokonehen toimindu
[kohenda | kohenda tekstu]Matematiekan professor Charles Babbage kehitti jo 1800-luvul mehanizen tiedokonehen nimel Analyyttine koneh. Yksi tundiettulois tietokonehen matemattiezis mallilois on Turingin koneh, kudaman kehitti anglielaine matematiekko Alan Turing. Tiedoloinkäzittelyn ekvivalensien perustehen mugah kai tiedokonehet voijah suorittua samat ruavot, gu vai käytös on riittävästi tallendustilua da aigua. Nygyaigazet yleistiedokonehet perustutah elektroniekkah da John von Neumannan mallin mugazeh rakendeheh da Turingan tiedokonehes kirjutetah vai tiedoloinkäzittelyteourien oppikirjois. Suurimas ozas tiedokonehis on käytös John von Neumannin malli, kudamas kui ohjelmu mugagi sidä käzittelii tiedo ollah samah tiedokoneheh tallendettuu datua.[1]
Tiedokonehen toimindua ohjuau prosessor, kudai ellendäy konehkielizii käskylöi da ohjuau niilöin mugah tiedokonehen eri toimindoloi. Suoritin suorittau ohjelmua lugemal peräkkäzii muistopaikoi alovehel, kuduah ohjelmukoudu on tallendettu, da käzittelemäl bittujonot konehkielizikse käskylöikse.
Prosessoroin ližäkse tiedokonehes on tavan mugah toizii piirilöi, kuduat suoritetah erikozii tiedoloinkäzittelytehtävii da annetah välliä varzinazile prosessoroile. Ezimerkikse:
- Näytönohjain muuttau näyttömuistoh tallendetun kuvan näyttölaittehele pättäväkse ajoitetukse signualakse; äijät näytönohjaimet maltetah vie iče piirdiä grafiekkua näyttömustoh. Käytändös nengomis laittehis ollah omat prosessorat, da monen grafiekkuohjaimen prosessoroi voibi käyttiä vie toizis laskendois silloi, konzu niilöi ei tarvita grafiekan muvvostamizeh.
- Digitaline signualuprosessor on erityizesti matkutelefonas ja verkolaittehis ylehine erikoiskierros, kudai käzittelöy jatkuvua datavirdua da luadiu sen avul toimindoi, ezim. salavuksen libo pakatun iänen purgamizen.
Tiedokonehen arhitektuuru
[kohenda | kohenda tekstu]
1. Skanneri
2. Keskusprosessor
3. Keskusmusto
4. Levendyskortit (näytönohjain, iänikorti)
5. Virdulähte
6. Levyazemu
7. Kiindolevy
8. Emälevy
9. Toistimet
10. Näytin
11. Käyttösisteemu
12. Tiedokonehohjelmu
13. Näppäimistö
14. Tidokonehen hiiri
15. Sisteemanyksikkö
16. Tulostin
Tiedokonehjärjestelmäh kuulutah
[kohenda | kohenda tekstu]- ohjelmisto ("soft", angl. software)
- laittehisto ("raudu", angl. hardware).
- ↑ Harvard vs Von Neumann Microcontroller Architectures