Vexillum
Vexillum (mitmus vexilla) oli Vana-Rooma armees kasutusel olnud nelinurkse kujuga lahingulipp ja väeosa välitähis, mida peetakse tänapäeva lippude otseseks eelkäijaks.
Rooma vexillum 'ist on tuletatud liputeaduse nimetus veksilloloogia.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Vexillum oli valmistatud kangast ja rippus vertikaalselt rõhtsele põikpuule kinnitatuna, mis omakorda oli püstise kandevarda küljes, mille tipus võis olla leegioni embleem (signum), tavaliselt kotkakuju. Tekstiil oli värvitud punaseks ja sellel olid kontrastses toonis tekstid ja piltkujutised.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Vexillum 'it kasutasid leegioni eri allüksused (maniipulid): leegionäride ratsavägi (equites legionis) ja jalavägi, samuti ajutised salgad, mida vastavalt nimetati vexillatio. Väejuhi lipp heisati enne laagrist lahkumist pretooriumile, samuti oli see meresõjas laevastiku juhataja laeva mastis.[1]
Roomlastele oli lahingulipp püha, selle kaotamist peeti häbistavaks.[1]
Vexillum toimis ka signaallipuna või anti seda kõrgetele ohvitseridele sõjalise aumärgina, näiteks Marcus Agrippale.
Vexillarius
[muuda | muuda lähteteksti]Vexillum 'it kandis vexillarius ehk vexillifer.