Mine sisu juurde

Ted Nugent

Allikas: Vikipeedia
Tema omanimelise albumi kohta vaata artiklit Ted Nugent (album).
Ted Nugent
Ted Nugent (2017)
Ted Nugent (2017)
Sünninimi Theodore Anthony Nugent
Tuntud kui The Nuge
Motor City Madman
Uncle Ted
Sündinud 13. detsember 1948 (77-aastane)
Detroit, Michigan, Ameerika Ühendriigid
Stiilid Hard rock
Pill kitarr
vokaalpartiid
Tegev 1963–
Seotud esitajad The Amboy Dukes
Damn Yankees
Veebileht www.tednugent.com

Theodore Anthony Nugent (ka Uncle Ted, the Nuge ja Motor City Madman; sündinud 13. detsembril 1948) on Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja, laulukirjutaja ja poliitaktivist.[1][2]

Nugent sai tuntuks 1963. aastal asutatud psühhedeelset ja rasket rokki viljelenud ansambli The Amboy Dukes kitarristina. Pärast bändi laialiminekut asus ta tegema edukat soolokarjääri. Tema neli esimest albumit said laialdase tunnustuse osaliseks, "Ted Nugent" (1975), "Free-for-All" (1976), "Cat Scratch Fever" (1977) ja "Double Live Gonzo!" (1978). 2023. aastal käis ta hüvastijätuturneel "Adios Mofo Tour".

Nugent kasutab kitarri Gibson Byrdland ning tema esinemised on energeetilised.[3][4] Kuigi tal on hea ja laia ulatusega lauluhääl, esines ta eriti karjääri algusaastatel mõne kaassolistiga, kelle hulka kuulusid Derek St. Holmes, Charlie Huhn, Brian Howe ja Meat Loaf.[5] Oma suurima hiti "Cat Scratch Fever" solist oli ta ise. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kuulus ta ansamblisse Damn Yankees.

Pärast sajandivahetust hakkas ta rohkem tegelema poliitaktivismiga; ta on olnud häälekas konservatiivse maailmavaate eestkõneleja ning jahi- ja relvalubade propageerija.[6][7] Ta kuulub National Rifle Associationi juhatusse ning toetab Vabariiklikku Parteid. Ta on sõna võtnud ka relvaseaduste karmistamise pooldajate kohta, Nugeti sõnavõtte Barack Obama kohta uuris ka Ameerika Ühendriikide Salateenistus. 2015. aastast on ta häälekalt toetanud Donald Trumpi ning esinenud tema kampaaniaüritustel.[8]

  1. D'Angelo, Bob (21. aprill 2021). "'I thought I was dying': Ted Nugent Tests positive for COVID-19". fox23. Vaadatud 11. septembril 2023.
  2. Glor, Jeff (4. mai 2012). "Ted Nugent explodes at notion he's not a moderate". CBS News. Vaadatud 11. septembril 2023.
  3. Moseley, Willie G. "Ted Nugent's 1962 Gibson Byrdland". Vintage Guitar. Vaadatud 14. aprillil 2020.
  4. Ramble, Rock (12. august 2021). "Should Politics be Kept Out of Music?". Medium.
  5. "Ted Nugent Paid Meatloaf $1,000 To Sing on Free For All Album". 104.1 Jack FM. 17. märts 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2015. Vaadatud 9. oktoobril 2018.
  6. Root, Jay (4. mai 2012). "Bearing Arms and Cranking Up the Controversy". The New York Times. Lk 21A.
  7. "Ted Nugent: Romney Camp 'Expressed Support' After Controversial Comments on Obama". United States: ABC News. 4. mai 2012. Vaadatud 14. veebruaril 2013.
  8. Payne, Chris (16. detsember 2015). "Ted Nugent: 'Donald Trump Is the Hellraiser America Has Needed'". Billboard (Ameerika inglise). Vaadatud 24. aprillil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]