Suur järvistu

Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas, millest osa asub Ameerika Ühendriikides ja osa Kanadas.

Atlandi ookeaniga on sel ühendus peamiselt loodusliku Saint Lawrence'i jõe kaudu, kuid väheses osas ka tehisliku Chicago jõe (Des Plaines' jõe kaudu suubumisel Mississippi jõestikku).

Liigitus

Suur järvistu koosneb ametlikult viiest järvest.

Järved

Ülemjärv (82 100 km²)
Erie järv (25 700 km²)
Huroni järv (59 590 km²)
Michigani järv (58 030 km²)
Ontario järv (18 970 km²)

Hüdroloogia

Järvistu hakkas tekkima umbes 14 000 aastat tagasi sulamisvetest, mil oli lõppemas viimane jääaeg.

Suur järvistu on suurim mageveejärvistu planeedil Maa, selle kogupindala on 244 106 km² ja kogumaht 22 671 km³, millega ta jääb mõnevõrra alla Baikali järvele. Ülemjärv on Kaspia mere järel pindalalt teine järv maailmas, samas olles planeedi suurimaks mageveejärveks. Ülemjärve kogumaht on suurem kui ülejäänud nelja järve kogumaht kokku, seal asub ka järvistu sügavaim koht Siskiwiti sügavik (-406 m).

Suure järvistu hüdroloogilises süsteemis leidub veel järvesid. Neist suurimat Nipigoni järve, mis asub Ülemjärvest põhja pool, nimetatakse vahel ka kuuendaks suureks järveks. Temast tunduvalt väiksemat Saint Clairi järve, mis jääb Huroni ja Erie järve vahele, ei loeta suureks järveks. Michigani ja Huroni järve ühendab kaheksa kilomeetrit lai Mackinaci väin ning need moodustavad hüdrograafiliselt ühe järve.

Geograafia

Suure järvistu valgla alamvesikonnad on ühisena tuntud Suure järvistu regioonina, mis hõlmab kaheksat Ameerika Ühendriikide osariiki ja Ontario provintsi Kanadas. Regiooni tihedaim asustuspiirkond moodustab hiidlinnastu hüüdnimega ChiPitts.

Vaata ka

1913. aasta torm Suurel järvistul