Mine sisu juurde

Romad

Allikas: Vikipeedia
Ansambel rahvusvahelisel romade päeval

Romad ehk mustlased[1] (varem eesti keeles ka romid; omakeelne ainsus rom, mitmus roma 'mees; inimene') on India subkontinendilt pärinev rahvastikurühm. Romade alla arvatakse arvukad rühmad, kelle ühine keel on mustlaskeel ehk romani keel. Arvatavasti pärinevad nad India põhjapiirkondadest ja on Euroopas elanud vähemalt 700 aastat. Romade eri rühmad erinevad üksteisest keele, kultuuri ja ajaloo poolest. Oma asukohamaades moodustavad nad vähemusi. Romad on Euroopa suurim etniline vähemus.

Romade keel on indoeuroopa keelte hulka kuuluv mustlaskeel ehk romani keel, mis on suguluses sanskriti keelega ja sisaldab laensõnu nii indoeuroopa kui ka teistest keeltest. Romade koguarvuks Euroopas hinnatakse umbes 10–12 miljonit ja kogu maailmas kuni 15 miljonit.[2] Suuremad romakogukonnad Euroopas elavad muu hulgas Rumeenial, Ungaris ja Slovakkias.

Mustlaste lipp

Nimetused

[muuda | muuda lähteteksti]

Mustlaskeele sõnal Rom on järgmised vormid ja soost olenevad kujud: Rom (ainsus, meessoost), Roma (mitmus, meessoost), Romni (ainsus, naissoost) ja Romnja (mitmus, naissoost). Rom ja Romni tähendavad vastavalt meest ja naist. Need võivad tähistada kõiki mustlaskeelt kõnelevate rühmade liikmeid.

Roma on romade endanimetus mustlaskeeles.[3] 1971. aastal otsustas esimene rahvusvaheline romade kodanikuõiguste kongress Londonis võtta senise ingliskeelse võõrnimetuse Gypsy asemel kõigi mustlaste koondnimetusena kasutusele endanimetuse Roma. Selle otsuse võttis soovitusena üle ka International Roma Union. Nime Roma kasutatakse tänapäeval koondnimetusena romade arvukate rühmade kohta.

Päritolu

[muuda | muuda lähteteksti]

Romade algkodu asus Kesk-Indias (tänapäeva Rajastani provintsis), kust nad emigreerusid loode suunas kõige varem 11. sajandil.[4] Nad olid kaupmehed, käsitöölised ja isegi sõjamehed. Hobusekasvatuse võtsid romad üle araabia maade kultuurist.[5]

Kultuur

[muuda | muuda lähteteksti]

Rändrahvana tegelesid romad peamiselt hobusekasvatuse, metallitöötlemise ja rändkauplemisega. Ametilt olid romad eeskätt katelsepad, hobuserautajad, korvipunujad, tellisepõletajad ja päevilised. Need tegevusalad on jälje jätnud romade kultuuri ja seda pole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ega paiksem eluviis. Hispaanias, kuhu rändas suurem rühm romasid, tekkis 15. sajandil rahvuslik tants flamenko. See on segatud hispaania, mauri, keldi ja araabia kultuuri elementidega. Lavale jõudis flamenko 19. sajandil. Teine suurem romade rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene romatantsuna. See on põhimõtteliselt sama tants, kuid sellel ei ole oma konkreetset nimetust. Kolmas suur rühm mustlasi jõudis Ungarisse ja seal hakkas ungari kultuuriga segunedes vohama Ungari romatants ja -kultuur. Hispaania romad musitseerivad kitarri ja rütmipillidega. Kõigepealt arenes laul, tants tuli viimasena. Ungari romad kasutavad palju viiulit ja tamburiini.

Asperg, Baden-Württemberg. Vanematest eraldatud mustlaslapsed enne koonduslaagrisse saatmist, 22. mai 1940

Teine maailmasõda

[muuda | muuda lähteteksti]

Teine maailmasõda oli Euroopa romade elus suur teelahe. Saksamaa natsionaalsotsialistliku režiimi ajal hävitati romasid samade põhjendustega nagu juute.[6] Koonduslaagrites hukkus või lasti maha 250 000–500 000 romat.[7] Pääsesid vaid need, kel õnnestus end varjata.[8] Romade endi seas levib romade holokaustii kohta nimetus porajmos.

Romad Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Mustlased Eestis

Esimene teade romadest Eestis pärineb Tallinna rae turberaamatu sissekandest 22. märtsist 1533, mil romale nimega Clawes von Rottenberch anti Tallinnas turve, et ta saaks koguda enda kaitseks tõendeid, sest ta olevat löönud surnuks oma lellepoja Christofferi.[9][10]

Püsivalt ilmusid romad Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid eesti rahvale harjumatute elukommetega palju sekeldusi ja neid püüti korduvalt välja ajada kõigepealt linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud, mistõttu püüti romasid kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad romad Liivimaa kindralkuberneri käsul Laiuse kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud romad kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni ja Welberk.[5]

Genotsiid mustlaste vastu Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 776 romat[11]. Pärast Eesti okupeerimist Saksamaa poolt 1941. aastal romad vahistati ja paigutati koonduslaagritesse.[12] Aastatel 1941–1943 mõrvati enamik Eesti alade romadest, vaid mõnel üksikul õnnestus end varjates pääseda.[13] Romade genotsiidi nimetus roma keeles on porajmos.

Uurimine ja kajastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti romasid ja romakeelt on uurinud keeleteadlane Paul Ariste. Ta on avaldanud sel teemal artikleid ja 1940. aastal monograafia "Laiuse mustlased". 2012. aastal ilmus tema artiklite kogumik "Mustlaste raamat". Ariste tegevust kajastab Madis Arukase 2001. aastal valminud film "Paul Ariste kaks armastust: vadjalased ja mustlased". 2010. aastal valmis režissöör Vahur Laiapea film Eesti romadest "Mustlase missioon".[9]

Nimetus eesti keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Traditsiooniline eestikeelne nimetus "mustlased" oli algselt halvustava alatooniga, kuid hiljem muutus neutraalseks, on kinnitanud Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud sõnatüve Zigeuner/tsigan vastu; Euroopa Nõukogu soovitab kasutada omanimetusi roma, sinti või kale. Inimõiguste Instituudi seisukoht on, et "mustlane" ei ole neutraalne ja selle asemel tuleks öelda roma.[14]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ See sõna võib mõjuda halvustavalt. mustlane, Sõnaveeb.
  2. ↑ Roma – European Union Agency for Fundamental Rights
  3. ↑ Yaron Matras. Die Sprache der Roma. Ein historischer Umriss. – Yaron Matras, Hans Winterberg, Michael Zimmermann (toim). Sinti, Roma, Gypsies. Sprache – Geschichte – Gegenwart, Berlin 2003, lk 231–261, siin lk 232–234.
  4. ↑ Ian Hancock "Ame Sam e Rromane Džene/We are the Romani people", New York 2002, lk 13
  5. 1 2 Paul Ariste, "Mustlaste raamat", Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus 2012
  6. ↑ Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda"
  7. ↑ The Genocide of the Roma – The National WWII Museum
  8. ↑ Tiito Himma "Kuidas elavad eesti mustlased" Õhtuleht, 22. detsember 1997 (vaadatud 29. mail 2013)
  9. 1 2 Aili Künstler "PEALELEND: Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituudi direktor, Tartu ülikooli professor" Sirp, 20.05.2010 (intervjuu filmi "Mustlase missioon" teemal)
  10. ↑ Mustlased Tallinna turberaamatus – Tallinna Linnaarhiiv
  11. ↑ [Vahur Laiapea. https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/mustlased-elu-filmi-taga/ Mustlased. Elu filmi taga], Sirp, 20. mai 2010.
  12. ↑ Juutide ja mustlaste genotsiid Eestis, Eesti juured, eestijuured.ee.
  13. ↑ "Eesti ajalugu VI" Tartu, 2005, lk 203
  14. ↑ Vahur Koorits "Inimõiguslased: "mustlase" asemel tuleb öelda "roma"" EPL, 29. mai 2013 (vaadatud 29. mail 2013)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Risto Blomster "Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja" Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, Pro folkloristica, 1406–3808, 6, lk 36–41
  • Kati Murutar "Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]" Favoriit, 1406–2186, (1999) jaanuar, lk 36–39
  • Paul Ariste "Laiuse mustlased" Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940
  • "Mustlased" Eesti Politseileht, 14. märts 1925, nr 11, lk 164–166.
  • H. V. "Mustlastest" Eesti Politseileht, 1. august 1925, nr 31, lk 466–467
  • Mis teha mustlastega? Uus Eesti, 25. september 1938, nr 263, lk 4
  • Eestis elab tuhat mustlast. Uus Eesti, 4. jaanuar 1936, nr 4, lk 7

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]



Claude is AI and can make mistakes. Please double-check responses.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Romad&oldid=7222395"