Mine sisu juurde

Hallrüdi

Allikas: Vikipeedia
Hallrüdi

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kurvitsalised Charadriiformes
Sugukond Kurvitslased Scolopacidae
Perekond Rüdi Calidris
Liik Hallrüdi
Binaarne nimetus
Calidris pusilla
(Linnaeus, 1766)
Hallrüdi levila     – pesitsusala     – läbirändel     – talvitusala
Hallrüdi levila
     – pesitsusala
     – läbirändel
     – talvitusala
Sünonüümid

Tringa pusilla
Ereunetes pusillus

Hallrüdi ehk hallrisla (Calidris pusilla) on kurvitslaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Hallrüdi on 13–15 cm pikk. Tiibade siruulatus on 34–37 cm. Kaalub 20–41 g.[2]

Ülapool on pruunikashall. Rinnal ja külgedel tumedad triibud. Varvaste vahel on lestad. Emaslind on suurem kui isaslind. Hundsulestik on tuhmim kui teistel rüdidel.[2] Levila läänepoolses osas pesitsejatel on pikemad nokad kui idapoolsetel.[3]

Hallrüdi pesitseb Alaskal ja Põhja-Kanadas. Talvitavad Lõuna-Ameerikas.[2]

Hallrüdi nähti Eestis esimest korda 2011. aastal.[4]

Hallrüdid pesitsevad tundras jõgede ja järvede ääres. Talvel elavad liivarandades, laguunide ääres ja padumere rannikul.[2]

Pesitsusalal toitub hallrüdi surusääsklaste vastsetest, ämblikest, tigudest ja seemnetest. Saakloomad on tavaliselt 2–5 mm pikkused. Rändel toitub kirpvähkidest, limustest, hulkharjasussidest, kahetiivaliste vastsetest ja ämblikest. USA idarannikul sööb ka odasabade mune.[2]

Pesitsemine

[muuda | muuda lähteteksti]

Ühel ruutkilomeetril pesitseb 11–100 paari. Emaslind muneb juuni lõpust juuli alguseni.[2] Kurnas on neli muna mõõtmetega 30 × 21 mm. Muna kaalub 6,9 g.[5]

Mune hauvad mõlemad vanemad 20 päeva. Algul hoolitsevad poegade eest mõlemad vanalinnud, kuid mõnikord lahkub emaslind 2–6 päeva pärast poegade koorumist. Pojad saavad lennuvõimeliseks 16-päevaselt.[5]

Hallrüdi võib elada 12-aastaseks.[2]

  1. ↑ BirdLife International (2024). Calidris pusilla. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2024.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1996). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 3. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 520. ISBN 8487334202.
  3. ↑ "Semipalmated Sandpiper Identification". All About Birds (inglise). Cornell Lab of Ornithology. Vaadatud 28. juunil 2025.
  4. ↑ Ots, Margus (26. märts 2018). "Aastaid pärast esmavaatlust: Eestis kinnitati uus haruldane linnuliik". Postimees. Vaadatud 28. märtsil 2025.
  5. 1 2 Johnsgard, Paul A. (1981). The Plovers, Sandpipers, and Snipes of the World (inglise). University of Nebraska Press. Lk 248–250. ISBN 0803225539.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]