Giordano Bruno
Giordano Bruno (1548 – 17. veebruar 1600) oli Itaalia filosoof, dominiiklasest preester, kosmoloog ja kirjanik. Ta on tuntud heliotsentrilise maailmasüsteemi toetajana ning arusaama, et universum on lõpmatu ja sisaldab arvutul hulgal maailmu, pooldajana.
Bruno arendas edasi Mikołaj Koperniku heliotsentrilist õpetust, väites, et Päike ei ole universumi keskpunkt, vaid üks paljudest tähtedest lõpmatus kosmoses. Selline käsitlus läks kaugemale oma aja tavapärastest arusaamadest ning seadis kahtluse alla traditsioonilise aristotelliku maailmapildi.
Lisaks kosmoloogiale kirjutas Bruno teoseid mälu- ja mnemotehnikast, filosoofiast ning religioonist. Tema vaated olid mõjutatud neoplatonismist ja hermetismist ning neid on sageli kirjeldatud panteistlikena.
Bruno sattus konflikti katoliku kiriku õpetusega ning pärast pikka kohtuprotsessi mõistis Rooma inkvisitsioon ta ketserluses süüdi. Ta hukati tuleriidal Roomas 17. veebruaril 1600. Hiljem on Brunot peetud mõttevabaduse sümboliks ja uusaegse teadusliku maailmapildi üheks märgiliseks eelkäijaks, kuigi tema õpetus ei olnud teaduslik materialism, vaid filosoofilis-religioosne maailmakäsitus.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Itaalia tõetunnistaja Filoteo Giordano Bruno: tema vahva võitlemine ja hale surm / välja andnud J. Järv (= Jaak Järv)". Tallinn 1884, 24 lk
- Giordano Bruno, "Külleeni eesel" (Eesli, Pythagorase pärdiku ja Merkuriuse vestlus), tõlkinud Aleksander Kurtna – kogumikus "Usk ja mõistus", koostanud Helmut Tarand, Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 25–32
- Raffi, "Giordano Bruno päevikust 1599". Tõlkinud L. Tarand – samas, lk 156–160
- Aleksandr Gorfunkel, "Bruno". Tõlkinud S. Hallik. Lisa: katkendeid Bruno teostest (lk 105–112). Sari "Suuri mõtlejaid", Eesti Raamat, Tallinn 1971, 120 lk
- Giordano Bruno, "Küünlakandja" (katkendeid komöödiast), tõlkinud Ülle Nurk ja Aleksander Kurtna – Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 147–159 ja Villem Alttoa kommentaarid lk 652–653